Võru-Hargla nõgu
Gauja lademe paljastumist
võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad
kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul
Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m
kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4
km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja
mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230)
PINNAMOOD
Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva
taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised
limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved
on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud
kahelpool Mustjõe orgu
annaabi.ee 
