- Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad 6 - Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid - Mere poolt üle ujutatud või osaliselt üle ujutatud koopad Elupaikade direktiiviga pannakse paika ka 18 mereliiki, mille asurkonnad peab ära märkima. Ühine kalanduspoliitika aitab saavutada elupaikade direktiiviga seatud eesmärke. On ju kalapüük üks peamiseid mereelupaiku ja liike kahjustavaid tegevusi. (Euroopa komisjon) Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta Oluline kalade kaitset korraldav õigusakt on direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta. Nimetatud direktiivi peamine eesmärk on
elutsev tavaline Jõevähk (Astacus astacus). Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees. Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus), põhjamere Garneel (Crangon crangon) ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis). Kümnejalalised on oma eluviisilt ja väliskujult väga mitmekesised. Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme
annaabi.ee 
