Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused
Pole ime, et
meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see
olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus
teisiti võiks olla.
Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning
merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu
tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla
tõmmanud ei ole, kasvõi lihtsalt meelt lahutama. Alles, 2016. aastal oli
merekultuuriaasta, iga suvi korraldatakse mitmel pool merepäevi ning
isegi vabariigi president ülistab halle laineid.
Rääkides merekultuuri tulevikust kardan ma, et seoses aina arenenuma ja
juba peaaegu inimese moodi mõtleva tehnika pealetulekuga, võib
kardetavasti mitte liiga kauges tulevikus näha vähem neid nii öelda ’päris’
merekultuuri edasikandjaid – vanu, särava pilgu ja parkunud nahaga
merekarusid, kes on kogu oma elu soolast õhku hinganud ja merel leiba
teeninud