BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres
loodud mõne mereosa ning selle elustiku ja elupaikade kaitseks (Masing, 1992).
Merekaitsealad kujutavad endast keerulist bioloogilist ja ühiskondlikult olulist nähtust.
Merekaitseala paremaks kavandamiseks peab kaitseala loomisel arvesse võtma asukohale
iseloomulikke liike, elupaiku ja ökosüsteeme ning samuti nende kõigi laiemat jaotust
(Sobel & Dahlgren, 2004).
Hoolimata suurusest ja mõningate eranditega, on merekaitsealadel täheldatud
funktsionaalsete organismirühmade tiheduse, biomassi, individuaalse suuruse ja
mitmekesisuse kasvu. Uringud näitavad, et koosluste mitmekesisus ja organismide
keskmine suurus kaitsealade sees on 20-30% suurem kui aladel, mis ei ole kaitse all.
Organismide tihedus on nendel aladel umbes kaks korda ning biomass isegi kuni 3 korda
suurem. Sellised tulemused on suhteliselt täpsed hoolimata võimalikest vigadest
erinevates uurimustes (Halpern, 2003).