Eesti kui väikeriigi roll Euroopa Liidus
kohtade arv parlamendis tingib aga asjaolu, et Eesti esindajatel on otsuste langetamisel
väiksem võimalus tulemust enda kasuks kallutada.
Eesti, kui väikeriigi, rahakott on tunduvalt õhem kui suurriikide oma, seega on ka meie
riigi rahaline panus EL projektidesse tagasihoidlikum. Siiski on Eesti abivajaid alati toetanud,
nii Kreekat pankroti puhul, kui ka Ukrainat julgeolekukriisi vältel. Samuti osaleb Eesti alati
liidu ühistes projektides ning õppustel, näiteks liikmesriikide meredessantidel.
Väikeriigi staatus toob Eestile kaasa mitmeid EL toetusi. Näiteks, raha teedeehituseks,
kultuuriväärtuste renoveerimiseks, koolisüsteemi arendamiseks jne. Seega Eesti pigem saab
toetusi, kui annab neid. Samuti mõjutab senini inimeste elulaadi euro kasutuselevõtuga
kaasnenud suur hinnatõus, näiteks toiduainetele. Trastiliselt kerkis suhkru hind. Vaesemates
riikides oli üleminek seda rängem, kui juba eelnevalt majanduslikult heal järjel olnud riikides.