Helsingi konventsioon
Läänemere halba olukorda ja eelmise
konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste
keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed.
Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi,
Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974.
aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa
arvatud õhust, laevadelt ja teistelt merealustelt, merepõhja uurimisest või
kaevandamisest tulevnev ja igasugune maismaapõhine saaste.
Leppe üldine põhimõte oli kirjas artiklis 3, mille järgi kõik osapooled
nõustuvad teatud ainete, mis oli esimeses lisas välja toodud ohtlike ainetena,
Läänemerre
sattumist ära hoidma. Konventsioonis ka oli märgitud nimekiri tervistkahjustavatest
ainetest, mille merekeskkonda sattumist pidid riigid võimaluste piires vähendama.
KASUTATUD KIRJANDUS
www
annaabi.ee 
