õpilane kõikides ainetes. Esimest korda elus demonstreeris Newton avalikult, kui terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (7) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt kandma farmi eest, kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667. aastal pöördus Newton Cambridge'i ning alustas töötamist alkeemia alal. 1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, 4 De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule, kuid alles peale mõnda nädalat lubas Newton sellele oma nime anda
Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. 5 Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. (Nupuvere. www) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt kandma farmi eest, kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667. aastal pöördus Newton Cambridge'i ning alustas töötamist alkeemia alal. 1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule, kuid alles peale mõnda nädalat lubas Newton sellele oma nime anda. See lõputute arvude teooria tõi tema tööd esimest korda matemaatikute tähelepanu alla. 1669