Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 7. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 8. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13.Kas antud töös kasutatud mikroskoobi suurenduse määramise meetodi korral oleneb resultaat sellest, kui kaugel on mõõtjoonlaud silmast? Oleneb ikka, sest mida kaugemal on joonlaud , seda väiksemaks muutuvad kriipsud. 14.Mikroskoobi lahutusvõime. Mikroskoobi lahutusvõime A=mikroskoobi apretuurarv/0,61*lambda
Ei olene sest me võrdleme suhet. 7. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 8. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 9. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 10. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 11. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13.Kas antud töös kasutatud mikroskoobi suurenduse määramise meetodi korral oleneb resultaat sellest, kui kaugel on mõõtjoonlaud silmast? Oleneb ikka, sest mida kaugemal on joonlaud , seda väiksemaks muutuvad kriipsud. 14.Mikroskoobi lahutusvõime. Mikroskoobi lahutusvõime A=mikroskoobi apretuurarv/0,61*lambda
- refraktor objektiiviks on lääts jooksul ka päikese alumise ja ülemise kulminatsiooni kõrgused (23,5 o) - reflektor objektiiviks on nõguspeegel - päikese ülemist ja alumist kulminatsiooni nim. tõeliseks keskpäevaks ja tõeliseks - (on ka ühendatud süsteemiga (nn. meniskteleskoop)) keskööks - uuritakse nii nähtavat kui ka nähtamatut kiirgust (ultraviolett ja infrapunane) - tähtede näiv liikumine sõltub vaatleja asukohast Maal (näiteid ) - raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid - uurimismeetodid: 4. Geograafiline asend ja ajaarvestus - otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad)
annaabi.ee 
