ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi
ei ole tina eriti levinud metall, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Redutseerimisprotsessi kerge teostavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Kui vaatame mendeleejevi tabelisse siis leiame tina 50 kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Aatommassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta
boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa sisemuses võib esineda 4 suuremat vööd e. geosfääri, mille piires aine omadused, olek, termodünaamilised tingimused erinevad 1. SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. 8 elementi Mendeleejevi tabelis on mahuga 98,8% 2. SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid. Mineraale jagatakse: 1) geoloogilise tähtsuse järgi 2) aine sisemise ehituse alusel 3) oleku alusel 4) keemilisel koostisel põhinev klassifikatsioon Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3
punktstruktuuridena (Lewisi struktuurid) kus näidatakse kõik kõik valentselektronid, s.o. sidemeis olevad elektrone ja ka sidemeis mitteasuvaid nn. vabad elektronpaarid. Elektronide arvu, mille aatom annab ära kas täielikult (kui tekib ioon) või osaliselt (moodustub kovalentne side elektronegatiivsema aatomiga) nimetatakse elemendi oksüdatsiooniastmeks. Elementide oksüdatsiooniastmed on samuti näidatud Mendeleejevi tabelis. Kovalentse ühendi valemis näidatakse samuti alaindeksitega mitu ühendit moodustavate elementide aatomit on antud molekulis. 9 Molekulide kujud on ennustatavad valentskihi elektronpaaride tõukumise alusel: need elektronpaarid on üksteisest maksimaalsel kaugusel. Molekulid polaarsete kovalentsete sidemetega omavad dipoolmomenti ja on polaarsed (kui molekuli
annaabi.ee 
