Oskar Luts
Kirjutamisvilumus ja vestjaosavus tagasid talle elatusvõimalused. Aastas
loovutas ta tavaliselt "Noor-Eesti" kirjastusele ühe kuni kahe teose käsikirja
ning kirjutas ajalehtedele följetone. Apteekriamet, läbitehtud sõda ja
mitmesugused eluvintsutused mõjustasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik
harjumus juurdus kirjanikus eriti Esimese maailmasõja ajast peale,
põhjustades ajuti loominguliste võimete taandumist. Kui Luts 1906. aastal
lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning
oma loomingu kogutud teosteks koondajana. Samuti avaldas ta maaainelise
jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A.
Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.
Tänu ja elutee lõpp...
O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna
määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku
aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal
annaabi.ee 
