Ooper
Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer
Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges
Bizet’ “Carmen”
Saksa ooperi keskuseks oli Dresden
Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt”
Gioacchino Rossini
Itaalia ooperi suurkuju
Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri
ideaale
Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt
emotsionaalne väljenduslaad
Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost
Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja”
Giuseppe Verdi
Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas
26 ooperit
Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks