Nirk
veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi.
Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura
brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki.
Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne
haistmine ja kuulmine.
Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja
Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige...
No mis te ise arvate, mida?
2. KASUKALOOMAD
Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela
erminea) ja nirk, poolveeline loom naarits (Mustela lutreola), hea ronija nugis (Martes
sp) ja hästi meelde jääva ladinakeelse nimetusega uruloom mäger (Meles meles).
Elupaiga suhtes pole kärplased eriti nõudlikud.
Kärplased on ammustest aegadest tuntud, hinnatud ja seetõttu palju kütitud