oluline, et jalgpalli liit murdis iseenda kehtestatud reeglit, et Cruyff saaks jalamaid mängu lülituda. Kui Cruyff Barcelonasse jõudis, kiratses katalaani klubi kohaliku edetabeli alumises servas. Hooaja lõppedes oli Barcelona juba liiga meister, kusjuures Cruyffi imetegude hulka kuulus võõrsil saavutatud silmipimestav 5:0 võit Barcelona vana vaenlase Madridi Reali üle. Kummalisel kombel piirdusid Barcelona saavutused tollal Hispaania meistritiitliga, kuigi Cruyff pälvis esimese jalgpallurina kolmel järjestikusel aastal Euroopa parima mängija auhinna. Cruyffi rahvusvaheline karjäär jõudis haripunkti viimasel Barcelonas mängitud hooajal. 1974. a MM-i finaalturniiril ei suutnud Hollandi koondise totaalsele jalgpallile keegi vastu seista. Mis kõige tähtsam, keegi ei osanud peatada välgukiirul kohti vahetavat Johan Cruyffi, kelle eestvedamisel
jaoks vajalikke ajakirju, nagu ““Loomingu” kaotust korvpalli asumine tähtsaima Raamatukogu” (1957),“Keel ja Kirjandus” ning rahvusspordiala kohale. Tartu (hiljem Tallinna) “Eesti Loodus” (mõlemad 1958; viimane Tartus). “Kalev” püsis kogu Nõukogude aja NSVL Uue aja künnisel sai Tartu teisegi olulise kõrgliigas, alustades ja lõpetades meistritiitliga väljaande: asutati ajakiri “Akadeemia” (1989). (1949 ja 1991). Males hoidis oma marid kõrgel eestlaste Sport uhkus Paul Keres, kes tuli MM pretendentide turniiril korduvalt teisele kohale (pälvides
annaabi.ee 
