Minu päev keskaegses linnas
Oh kui ükskord meistriks saaks, see on minu elu unistus.
Hetkel aga lähen praeguse meistri majja magama, nagu see meil meistriga kokku lepitud oli, sest
ometigi on temal ju üks tuba vaba ja minul on tarvis öömaja. Mis ta seal tühjana seisab siis.
Tegelikult on ju mul oma tagaplaan ka, nimelt on meistril ilus tütar kes minulegi silma on jäänud.
Ometigi ei kõlbaks ju sellisele daamile minusuguse sellikspürgijaga tegeleda. Sellepärast unistangi
ma kunagi oma meistrieksami ära tegemisest, et saaks ikka kauni Greete kätt paluda.
Mine sa tea, võibolla osutubki see võimalikuks. Nagu olla üks kuulus mees kunagi kusagil
öelnud, siis ,,Kõik on võimalik, kui ainult tahta." ja minul seda tahtmist jagub, vähemalt omaarust.
Eks ma siis heidagi raske südamega magama, et homme alustada oma sellieksami teist päeva, mis
on jällegi päev lähemale minu ja kauni Greete öndsale kooselule kunagi kauges kauges tulevikus,