Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana.
Mina tegin siis selle
suure kausi, alguses ei tahtnud välja tulla, aga siis andis ema mulle head nõu. Kui kausid
olid juba kaunistatud, hakkas ema neid kuumutama, et need kauem püsiksid.
Ema oli mulle kunagi näidanud enda merevaigust õnnetoojat, nüüd tahtsin ka endale sellise
teha. Meisterdasin endale merevaigust puulehe, see on minu jaoks elu märk, sügisel
langevad lehed maha, kuid kevadel tulevad rõõmsalt uuesti. Panin meisterduse enda
aseme kõrvale, et see ära ei kaoks. Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei
pilla ma ühtegi kaussi maha.
Hakkas hämaraks minema ning kõik olid juba enda onni pugenud, kuid varsti oli kuulda
jutukõminat ja rõõmsaid hõikeid. Mehed olid jahilt tagasi jõudnud ja neil oli päris korralik
saak. Üks põder ja kaks kobrast, see tähendas et tuli hakata süüa tegema, sest mehed olid
näljased ja väsinud. Minu vend hakkas põdral nahka nülgima, nülgimiseks kasutas ta