Leid Leiu Leil -i Lemb -e Lembit -u Lemm -e � �narmas�, �helves� Lemmik -u Lemming -u Leppet�iv -u Lible Liblik -a Liisk Liisu Liiv -a Lill -e Loit Loidu Loits -u Luule L�mm -u L�o L�pp -e L�una L��m -a L��sk L��sa L�ttelemb -e L��s L��ne Maa Maasikas Maasika Madar -a Maidel Maidla � kala �r�nt� Maine Maise Malbe Malev -a Manivald -valla Maran -a Mari Marja Mart Mardu Maru Meel -e Mehine Mehise Meigas Meika III v. Meltsas Meltsa III v. � �rohe-� v. �hallr�hn� Meri Mesi Mee Mett�Mets -a Mure Murelik -u Muru M�la M�te M�tte M�tus -e M�gi M�e Neem -e Neitsit Neitsi III v. Niglas Nikla III v. � �sukelduja, tuuker� Niin -e Niit Niidu Ninn -i � LE �lill� Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van. �karu� (PE vaste: Oks Ohe, vrd. n�it. Ohet�iv jt.) Ott Ote
Pesa asub kõrgemal kohal. Muneb mai alguses enamasti 3 muna, haudumine 25...26 päeva. 6Kaelustuvi Columba palumbus Kaelustuvi ehk meigas on hakist suurem meie kõige suurem tuviline. Vanalinnu kehavärvuseks on põhiliselt hall, tiivad pealt pruunid, alt helehallid või valkjad. Tiibade ülapoolel on keskosal heledatest küünarkattesulgedest moodustunud valge laik. Selle ja külgkaelal asuva heleda kolmnurga (ning muidugi suuruse) järgi on teda teistest tuvilistest kerge eristada. Meika puguala ja rind on veinipunase varjundiga, kaelal lisaks eelmainitud laigule ka veel metalliläikeline piirkond. Linnu pea ja sabasulgede viimane kolmandik on tumehalli värvusega. Nokk on kaelustuvil otsast kollane, vahanaha piirkonnast aga punane. Linnu jalad on karmiinpunased. Noorlind näeb välja umbes nagu vanalind, aga ta on pisut väiksem ja heledad piirkonnad kaelal ning metalliläikeline piirkond ei ole välja arenenud või alles hakkab õrnalt tekkima