M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Jim arvas, et
need olid mädamunad ja visati pesast välja.
Paar korda öö jooksul nägime aurikut pimedas mööda libisevat; aeg-ajalt mõni neist
jjaiskas terve sädemete-vihu oma korstnatest; sädemeid sadas kui vihma alla jõkke, see
oli hirmsasti ilus. Siis läks aurik mõne käänaku taha, ta tuled kustusid, ta ähkimine kadus ja
jõgi jäi jälle vaikseks. Viimaks, kui aurik oli juba ammu läinud, jõudsid ta lairied
meienf ja õõtsutasid parve pisut! Pärast seda ei kuuldud mine tea kui kaua mitte
midagi, ehk olgu võib-olla konnade krooksumist või midagi sihukest. Pärast keskööd
läksid inimesed kaldal magama, siis jäid kaldad kaheks või kolmeks tunniks täitsa
pimedaks, -- onnide aknad ei paistnud enam tulesädemetena. Need sädemed olid
meile ajanäitajaks, -- esimene, mis jälle paistma hakkas, ütles, et hommik oli lähedal;
siis otsisime koha, kuhu peitu minna, ja panime parve kinni
annaabi.ee 
