EESTLASED EI OLEKS SAANUD VÕITA VABADUSSÕDA
et vastaseid lüüa.
Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid
seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade
rahvad, kes olid kõrgemate juhtide poolt liidetud üheks uureks sõjaväeks.
See tagas neile suure edu ja oli äärmiselt ettenägelik ja kaval võte. Juhid
välistasid liitude tekkimise ning kutsusid kokku kogenenumad ja parimad
mehed.
Ka sõja pikkus oli eestlaste suhtes sobimatu. Meiemaalased olid arvestanud
maksimaalselt paari lahinguga, kuid pealetunge tuli tunduvalt suuremates
kogustes, väga tihedalt ja oodatust palju kauem, lausa ligi 19 aastat järjest.
Eestlased, kui väike rahvas ei jõudnud ette valmistada uut sõjaväge, enne kui
vanelased juba uuesti ründama asusid.
Eestlastel vastupidiselt vaenlastele polnud liitlasi. Vahepeal aitas Eestit küll
Venemaa, kuid sellele riigile ei saanud olla kindel, sest kohati oli ka Venemaa
ise huvitatud Eesti aladest