Ludvig van Beethoven
Mozart kiitis harva inimesi ja andis
Beethovenile ülesande, mille B loominguliselt lahendas ning Mozartile oli muljet
avaldatud. 1792. Kolis õppimise eesmärgil alaliselt Viini. Bethovenit hakkavad
õpetama Hayden, Salieri ja teised.1. tuntuse võidab B kui pianist, kuid mõne aja
pärast teeb endale nime ka heliloojana. Teda hakkavad majanduslikult toetama
paljud jõukad aristrokaadid. Eraelu ta oli surmani üksik hunt, sest ta oli halva
iseloomuga, 155 cm pikk, tagasihoidliku mehelikusega. Viinis elas ta oma loomingu
müügist, kontserditel esinemisega, andis õpilastele tunde. Tal puudus perekond,
lisaks süvenev kurtus. B oli järsk, kohmakas, etiketti mitte järgiv, kõigi vastu
ebasõbralik ja ebaviisakas. 1809. Saab B eluaegse pensioni, kohustusega jääda
alaliselt Viini. Oma viimase sümfoonia kirjutab täisti kurdina : 9. Sümfoonia, missa
solemnis, 4 keelpillikvartetti. Võttis kasutusele kõnevihikud, millest suur osa tänaseni
säilinud