Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud
füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1)
Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos
füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid
optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses
hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise
mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja
kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale
mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos
atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1)
Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja
energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai
esmajärguliseks entroopia kasvu seadus