infrapuna(soojus)kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiired, gammakiired, X- (röntgen)kiired, kosmiline kiirgus, mis on kõik nii osakeseomadustega (footon) kui ka laineomadustega. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus. On võimsaim massihävitusrelv: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6. VIII ja Nagasakile 9. VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kilotonni). Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastada mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesed aatompommi katsetused tehti USAs 16. VII 1945. NSVL toimusid esimesed katsetused 1949.a augustis, Suurbritannias 1952a., Prantsusmaal 1960 ning Hiinas 1964
"suurtükk." · Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. · Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. · Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui 1 megatonn (Hiroshimale 6.VIII ja Nagasakile 9.VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kt) ja võib täielikult hävitada kõik ehitised ning radioaktiivselt saastada mitme tuhande km² suurusel alal. Kasutatud materjal:
reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik vähendada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis tõestab tõenäosust, et vabanenud neutron tabab mõnd tuumkütuse tuuma. Tuumarelv on võimsaim massihävitusrelv: peale erakordse tugeva füüsilise toime on tal ka moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui üks megatonn. Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastata mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. 7 4. TUUMAREAKTSIOON Tuumarektsioon on aatomituuma muundumise põrkumisel teise aatomituuma või elementaarosakesega, ilma et protsessis osalevate nukleonide arv muutuks. Tuumareaktsioon