V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend
............................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop.........................................
1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast nin...
kiirguskvandi või osakeste energia piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks,koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt enerigat, et rebida välja vähemalt üks elektron elektronkattest. Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest Taevakaardid- astronoomiline kaart, mis kujutab tähede paiknemist maalt vaadates
Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõt põhiolekus on ligikaudu 1 Å Märgi antud materjalile mikro, makro ja megamaailma piirid! Õpi eesliiteid ladusalt kasutama. Mida tähendab hektar, dekaad, detsiliiter, sentiliiiter, megameeter, toll, naftabarrel. Avalda 0,5 Å pikomeetrites, mikromeetritres, nanomeetrites. Täida leht ja salvesta endale antud õppeaine jaoks loodud kausta.
............................................................................................................................................................... 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................
nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna nähtavushorisontide kujunemisel? Nihutab edasi inimkonna nähtavushorisonte, mida rohkem me uurime ja eksperimenteerime 11. Mis moodustab makromaailma? Makromaailma kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult hoomatavate katsete abil 12. Mis moodustab megamaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid 13. Mis moodustab mikromaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid 14. Mõõtühikute teistendamine.... 1 m = 10 dm = 100 cm = 1000 mm 1 m² = 100 cm · 100 cm = 10 000 cm² 1 m³ = 100 cm · 100 cm · 100 cm = 1 000 000 cm³ 1 l = 1 dm³ 15. Kümneastmed 16. Mis on loodusteaduslik meetod? Meetod, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad ...
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad
Taju+mälu+aistingud=KUJUTLUSED! Nähtav horisont geograafias (silmaga nähtav) füüsikas (kindlad teadmised) Tunnetusprotsess=Signaal, retseptor, närviprotsess, aisting, taju, kujutis, mõtteseose koostamine, uus mõttekuju=hüpotees, eksperiment(sihipärane vaatlus), otsus hüpoteese tõesuse kohta(järeldus) Makromaailm-nägemismeelega vahetult hoomavate katsete abil. Mikromaailma- moodustavad inimesest mõõtmtete poolest palju väiksemad objektid. Megamaailma- moodustavad inimesest palju suuremad objektid .
nähtus→probleem→hüpotees→katse planeerimine→katse→katse andmed→andmeanalüüs→järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta→seadus või seaduspärasus. Too näiteid, mis kuuluvad allpool toodud piiridesse! Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused!
Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi.
V kursus MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA II ptk MIKROMAAILMA FÜÜSIKA I osa AATOMIFÜÜSIKA 12. klass 2015/16 1 Kirjelda elektronide paiknemist ja liikumist Rutherfordi aatomimudelis? – Rutherfordi aatomimudeli kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani ...
füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi.
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada
Järelikult koosneb maailm galaktikatest, planeetidest, Kuust, Päikesest ja tähtedest. Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne. Neid asju saaksime me vaadelda näiteks mikroskoobiga. Makromaailma alla kuuluvad asjad, mida me näeme ja mis on meile katsutavad. Sinna kuuluvad näiteks inimesed meie ümber, autod, majad jne. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid ja päikesesüsteem. Järelikult koosneb maailm kindlasti mikro-, makro ja megamaailmast. Meie ümber on nii palju asju, et neid on võimatu kokku lugeda. Kõik need asjad on osake maailmast. Arvad, et on võimatu täpselt öelda, millest maailm koosneb ja selleks kuluks sadu aastaid, et need asjad üles loetleda. Kaudselt öeldes koosneb Maailm mikromaailmast,
7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? 17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus? 19 Mis on mudel? Mõned head näited. 20 Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame?
Objekt jääb nähtavushorisondi taha mitte lihtsa teadmiste puudumise tõttu (juhtumisi pole seda asja veel uuritud) vaid vaatlusvahendite ebatäiuslikkuse tulemusena. Sisemine horisont on see, mida me juba teame ja väline on see, mille poole me suundume ja veel ei tea. Füüsika kui teadus erineb teistest loodusteadustest just selle poolest, et ta määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte. 13. Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult hoomatavate katsete abil. Makrokehi kaasavate katsete korraldamine pole kuigi keeruline ja nende katsete tulemused on kõige veenvamad, kuna hüpoteesist eksperimendini viivad süllogismide ahelad pole kuigi pikad. See vähendab vea esinemise tõenäosust. Niisiis moodustavad makromaailma inimesest mõõtmete poolest mitte väga palju erinevad objektid.
Näiteks on meil raske uurida tolmukübemet või kaugeid planeete. Vahemaid, mida me ise suudame läbida seda suudame kujutame ette aga suuremaid kaugusi Maast Kuuni võrrelda ei suuda. Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks. Kosmilised objektid (Maakera), kui nende mõõtud ja vahekaugus ületavad üle ühe megameetri nim. megamaailmaks. Megamaailm- 10 (seitsmendas m )- Maa läbimõõt
Entroopia iseloomustab termodünaamilises süsteemis korrastamatuse astet ning nimetatud printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab. Ruumis eksiseerivate väljade koosmõju vaadeldakse tavaliselt lähtuvalt superpositsiooniprintsiibist. Selle põhjal ei mõjuta ühe välja olemasolu mingil määral teist välja ehk, teisisõnu, ühegi välja tugevus antud ruumipunktis ei sõltu sellest, kas teine väli on parajasti olemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT
vaatlusmeetodid avastada objekte ja nähtusi, mida klassikaline füüsika enam seletada ei suutnud. Näiteks ei osatud põhjendada hõõguvate kehade poolt kiiratava valguse värvust, elektronide käitumist aatomites, valguse mõju laetud osakestele, vastavastatud valguse kiiruse absoluutsust ning mitmeid muid vaatlustulemusi. KAASAEGNE FÜÜSIKA · Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast --kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. · Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate suhtes erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade
• Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole Makro-, mikro- ja megamaailm • Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult ilma abivahenditeta hoomatavate katsete abil. • Mikromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis jääb alla ühe mikromeetri (miljondiku meetri) • Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis on üle ühe megameetri (miljoni meetri ehk 1000 kilomeetri). Kokkuvõte • Väline nähtavushorisont- Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole (järjestikusel vastamisel küsimusele: „Mis on selle taga?”). • Sisemine nähtavushorisont- Sisemine nähtavushorisont on vaatleja(te)
1m Vaatleja 106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa Mõõtmed • makromaailma (1 μm < l <1 Mm) kus l on objekti moode), • mikromaailma (l < 1 μm) • ja megamaailma (l > 1 Mm). • Film nähtavushorisondist Füüsika uurimismeetod Füüsika uurimismeetod • Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga • Mõõtmisi jaotatakse kaheks: • otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on
106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa Mõõtmed Reemo Voltri · makromaailma (1 m < l <1 Mm) kus l on objekti moode), · mikromaailma (l < 1 m) · ja megamaailma (l > 1 Mm). · Film nähtavushorisondist Reemo Voltri Füüsika uurimismeetod Füüsika uurimismeetod Reemo Voltri · Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga · Mõõtmisi jaotatakse kaheks: · otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); · kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil · ( v = s/t, S = axb, jne).
kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti korral. Väljaosakeste (piirkiirusega liikuvate osakeste) jaoks pole neid olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele (p. 1.-5.), uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus-
kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti ("fermionvaatleja") korral. Väljalise objekti ("bosonvaatleja") jaoks pole aega ja ruumi olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema
Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus-
Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965) Üksikute aatomite vaatlemine elektronmikroskoobis (1970) Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne). 1.3. Füüsikaline maailmapilt Mis on maailmapilt? Ettekujutus maailmast (loodus koos inimühiskonnaga), selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Meie uurimused on näidanud, et maailmapilte võib liigitada kolmeks: teaduslik: eesmärgiks luua teadmiste süsteem, mille elemendid on omavahel seotud põhjuslike seostega. mütoloogiline: eesmärgiks on luua teadmiste süsteem, mille elemendid ei pea
annaabi.ee 
