Mina kui Hamlet
Täna räägin ma ühest väga
süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning
ka mina ise.
Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga
kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi
peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli
sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa. Teisest autost väljus üks meesterahavas
ning ta jooksis minema. Me emaga tormasime kiirelt isa juurde ning nägime väga
kurba pilti. Minu isa oli hukkunud avariis. Gertrud kukkus pikali maha ja hakkas
nutma. Ma proovisin teda kuidagi lohutada, kuid sellest polnud kasu. Me kutsusime
politsei ning läksime koju tagasi. Ema nuttis terve päeva, ma ütlesin talle, et sellest
isa tagasi ei tule ning proovisin teda rahustada.
Sellest õudusest oli möödas kaks päeva, kui ema otsustas tööle minna. Ka mina
pidin siis kooli minema