Sõda ja Saaremaa
Saarte pikemaajalist kaitsmist ei pidanud otstarbekaks ei
Saksa sõjavägede, maavägede ega mereväe ülemjuhatus, kuid Hitleril oli plaan teha saartest
,,Festung Estland" ehk kindlus Eesti (Vercamer).
Kindralleitnant Schirmeril oli algselt plaan paigutada saarte kaitsele ka juba eelmainitud
Mandri-Eestist Muhusse taandunud eesti väeosade riismeid, kuid mandril toimunud
kokkupõrked eestlaste ja Saksa väeosade vahel tingisid usaldamatuse ja mehed saadeti
Saksamaale.
Suures meestepuuduses olev Schirmer eestlaste teenetest siiski päris ära öelda ei tahtnud. Ta
tegi Saaremaa Omakaitsele ettepaneku asuda kaitsele Muhus Saksa üksuste selja taha nn.
teisele kaitseliinile. Saaremaa Omakaitse ülema Peeter Kangro suhtumine oli jahe. Ka
läbirääkimised Omakaitse piirkondlike ülematega ei andnud tulemust. Viimased pöördusid
Kangro poole, kelle soovitus oli resoluutne: ,,Kuna Tallinn on langenud ja Eesti Omakaitse