Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel
Iga kirjandusteos on kui
eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool
raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga
kujundanud minu maailmapilti ja teekonda.
Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja
naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu
meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub
kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on teine meestegelane
Laurent, kes eelistab spontaanset logelevat eluviisi. Kui kahte tegelast võrrelda, siis Camille teab,
kuhu ta on teel, Laurent seevastu aga mitte. Ta ei ole kindel, kuidas jõuda ideaalini. Valesi
valikuid tehes ei mõista Laurent, et eesmärgi saavutamiseks peab vaeva nägema ja tööd tegema.