pimedad, paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad. Rähnide tööd kasutavad ära maailma väikseimad kakulised, haldjaskakud, kes nende pesi uudistavad ja siis endale võtavad. Ka kõrberähnidel on kaitsevärvus. See on, nagu enamikel kõrbeloomadel kollane või pruun. Sipelgad Meesipelgad Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osadel meesipelgatest on tagakeha nii tihkelt nektari ja suhkrurikka nestega täidetud, et nad ei suuda liikuda ning istuvad paigal pesa laes. Nende, tööliste hulka kuuluvate sipelgate ülesanne on pesa teiste liikmete toitmine. Meesipelgaid leidub nii Põhja-, kui ka Lõuna- Ameerikas. Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab
· Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse
3-me väga raske leida. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Linde ja imetajaid on kõrbes vähe. Paljudel loomadel välja kujunenud kohastumused kõrbes hakkama saamiseks. Näiteks: Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Pilte loomadest Kõrberebane e. fennekil Molook Meesipelgad Veel erinevate liikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu
kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid Nomaadid-rändeluviisiga kõrbeelanikud, kes elavad tekides Nafta ja maagaasi kaevandamine
Maakera loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Paiknemine ja kliima 1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger.
suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger.
pärast munast koorumist pimedad, paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad. Rähnide tööd kasutavad ära maailma väikseimad kakulised, haldjaskakud, kes nende pesi uudistavad ja siis endale võtavad. Ka kõrberähnidel on kaitsevärvus. See on, nagu enamikel kõrbeloomadel kollane või pruun. Sipelgad Meesipelgad Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osadel meesipelgatest on tagakeha nii tihkelt nektari ja suhkrurikka nestega täidetud, et nad ei suuda liikuda ning istuvad paigal pesa laes. Nende, tööliste hulka kuuluvate sipelgate ülesanne on pesa teiste liikmete toitmine. Meesipelgaid leidub nii Põhja-, kui ka Lõuna- Ameerikas. Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui
Tootjateks nimetatakse toiduahela esimesse lülisse kuuluvaid autotroofseid organisme ehk taimi, baktereid ja osa protistidest. Poolkõrbes on tootjateks näiteks datlipalm, harjashein, kaktus, kõrbetarn, saksauul, tapp, velvitsia, aaloe..jpt. Herbivoorideks nimetatakse taimtoidulisi loomi, ühtlasi toiduahela teist lüli. Herbivoorid on enamasti väiksed loomad, putukad või linnud, kuid on ka erandeid. Poolkõrbes on sellisteks loomadeks keksikud, labidjalgkonnad, meesipelgad, seemnesipelgad, rähn, kilpkonn, kaamel.. jpt. Karnivoorid on loomtoidulised loomad, kes võivad olla toiduahela lõpus või keskel, kuid mitte esimeses või teises lülis. Sellised loomad võivad olla nii putukad, linnud kui ka suuremad loomad. Poolkõrbes võib karnivooridest kohata näiteks fennekit, habeagaami, kraeagaami, moolokit, ogasaba, savirästikut, kobra, lõgismadu, prussakaherilast, skorpionit ja paljusid teisi. 9
Ingliskeelne nimetus on loomal palju tabavam - thorny devil. Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes 9 suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Inimtegevus Maakera kõrbetes elab üle 1 miljardi inimese. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
