tada tema kasutamist ainult suhteliselt suure võimsuse puhul. Enamasti kasu- tatakse aga alajaamades, eriti jaotusalajaamades ja suuremate tarbijate juures, reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks suhteliselt odavaid ja töökindlaid kon- densaatorpatareisid. 3.3. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKATE VALIKU KRITEERIUMID Kuna elektrivõrkude arengu planeerimise ülesanded on väga mahukad komp- lekssed ülesanded, väga suurte lähteandmete ja diskreetsete otsitavate (opti- meeritavate) parameetrite hulkadega, mis reeglina ei võimalda kasutada rangeid lahendusi, siis tekib süsteemse lähenemise vajadus (eraldada ruumi- lise ja ajalise hierarhia nivoosid ning lahutada suuremaid ülesandeid omavahel sisuliselt vähemsõltuvateks alaülesanneteks). Selliseid alaülesandeid moodus- tatakse üldise ülesande üsna meelevaldsel tükeldamisel omavahel vähemsõl- tuvateks osadeks, näiteks nimipinge või muude optimeeritavate parameetrite alusel.
metallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on eba- toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja harilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Defor- rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena meeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa vasesisaldusega 99,2...99,7%. messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) tempe- moodustub väga kõva ja habras faas. 2 ratuuril 20 °C on 58 mm /m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-