nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm laiused, teravad, pisut karvased. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel ja teeservadel Rukkilill Centaurea cyanus · Perekond jumikas · 10-80 cm · Vars ja lehed ämblikuvõrku meenutavalt karvased. Vahel võib leida metsistunud aedsorte, mille õied on roosad, punakad. · Õitseb juuni-september · Kasvab taliviljapõldudel, teeservadel Põldjumikas Centaurea scabiosa · Perekond jumikas · 40-100 cm · Tugev taim, õisikud 3,5-6 cm läbimõõduga. Lehed on sulgjalt lõhestunud · Õitseb juuni-september · Kasvab niitudel ja teeservadel Harilik sigur Cichorium intybus · Perekond sigur · 20-120 cm · Püstise karedakarvase
Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide (kvartsi, seritsiidi, bariidi jt) sageli pürrotiini, tsingi, plii, nikli, koobalti, molübdeeni, antimoni jt sulfiide ning hajuelementide (Cd, Se, Te, Ga, Tl, Ge, In, Re jt) lisandeid (Vasemaak, 2015). 2.1. Peamised maagid Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2). Moshi skaalal on ta kõvadus võrdne väärtustega 3,5 kuni 4 ning värvuselt on ta vaske (või ka kulda) meenutavalt kollakas, vahel ka lillakas-sinakas. Kui kalkopüriidi tükiga tõmmata kriips, siis kriipsu värvuseks on rohelise varjundiga must. (Kalkopüriit, 2014) Õhuga kokkupuutel kalkopüriit oksüdeerub erinevateks oksiidideks, hüdroksiidideks, sulfaatideks jne. Kalkopüriidiga seotud ja sarnanevate mineraalide hulka kuuluvad sulfiidid borniit (Cu5FeS4), kalkotsiit (Cu2S), kovelliit (CuS), digeniit (Cu9S5); karbonaadid malahhiit ja asuriit; oksiide, näiteks kupriit (Cu2O)
annaabi.ee 
