Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia, kus rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Sparta oli aga range sisemise korraldusega riik, mille eesmärgiks oli spartiaatide ülemvõimu säilitamine. Riigi huvid olid esiplaanil, kodanike õigused olid teisejärgulised. Nii tagas Sparta endale küllaltki suure sisemise stabiilsuse. Kindlasti valitsesid Ateenas ja Spartas erinevad meelsused. Seda näitab juba see, et Ateena valitsemiskord oli demokraatlik, Spartas valitses aga aristokraatlik võim. Kuid siiski on nende riikide vahel näha ka mõningaid sarnasusi, näiteks mõlemas riigis oli määratud kindel kodanikkond ja mittekodanikud, lubatud oli orjapidamine, sisemine stabiilsus jne. Kindlasti ei saa väita seda et, Ateena ja Sparta olid täiesti erinevad.
Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda leppe pooldajate ja vastate vahel, mis lõppeb 1924. aastal pooldajate võiduga. Iirimaa saab lõplikult isesesvaks vabariigiks 1937. aastal. Iirimaast jääb välja Alsteri provints e. põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa. Valitsevad meelsused Vaadati imetlusega saksamaa poole. 4 PRANTSUSMAA Olukord pärast IMS Saab alguse kiire tööstuslik areng. Prantsusmaa sai Saksamaalt piisavalt reparatsioone, et majanduse jalule seada. Enam ei veeta raha riigist välja, vaid hakatakse siseriiklikult investeerima. Kui veeti kapitali välja, siis ainult oma asumaadesse, kust saadi toorainet.