Elektrirajatiste projekteerimine I - II
Kuna elektrivõrkude arengu planeerimise ülesanded on väga mahukad komp-
lekssed ülesanded, väga suurte lähteandmete ja diskreetsete otsitavate (opti-
meeritavate) parameetrite hulkadega, mis reeglina ei võimalda kasutada
rangeid lahendusi, siis tekib süsteemse lähenemise vajadus (eraldada ruumi-
lise ja ajalise hierarhia nivoosid ning lahutada suuremaid ülesandeid omavahel
sisuliselt vähemsõltuvateks alaülesanneteks). Selliseid alaülesandeid moodus-
tatakse üldise ülesande üsna meelevaldsel tükeldamisel omavahel vähemsõl-
tuvateks osadeks, näiteks nimipinge või muude optimeeritavate parameetrite
alusel.
Optimeeritavate parameetrite diskreetsusest tingituna taandatakse ülesanne
tavaliselt variantide võrdluseks. Põhimõtteliselt on variantide arv tohutu suur.
Reaalsetes tingimustes vaadeldakse siiski variantide piiratud hulki. Seejuu-
ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE
© TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi