Suurendavad enamasti serotoniini kättesaadavust Peamiselt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) o Tsitalopraam (Celexa) o Estsitalopraam (Lexapro) o Fluoksetiin (Prozac) – esimene SSRI o Fluvoksamiin (Luvox) – peamiselt kasutatakse OCD patsientidel o Paroksetiin (Paxil) o Sertraliin (Zoloft) o Kasutatakse peamiselt sügava depressiooni häire (MDD) puhul ning teiste meeleoluhäirete korral, millega kaasneb olulisi depressiivseid faktoreid (eriti nt bipolaarne II häire) o Kasutatakse pikaajalise teraapia ravimina ärevushäirete: paanika häirete, üldise ärevuse häirete (GAD), sotsiaalse ärevus häire (SAD) ja obsessiiv- kompulsiivse ärevushäire puhul (OCD). Kasulik ka buliimia nervosa puhul. o Kahjulikud mõjud: sedatsioon, söögiisu vähenemine ja kaalukaotus,
Liitium *********** Avastamine ja kasutamine Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!
rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega.
Lahustunud liitiumiühendeid leidub mõnedes allikates. Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab see märgatavalt vase kvaliteeti. Liitiumi väheseid lisandid alumiiniumile, magneesiumile ja teistele metallidele suurendavad viimaste vastupanuvõimet ja muudavad nad püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumi aurudes võib keevitada alumiiniumi. Tähtis kasutusala on veel tuumaenergeetika
Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib, et siin on tal võimalik abivajajatele lähemal olla. Skisoafektiivne häire Skisoafektiivne häire koosneb peamiselt raske meeleoluhäire perioodist, kus on esikohal depressioon, mania või mõlemad korraga, ning selgelt eristuvast tüüpiliste skosofreeniasümptomite (hallutsinatsioonid või luul) perioodist. Meeleoluhäirete järgi võib eraldi diagnoosida maniakaalsed, depressiivset, segatüüpi, muud täpsustatud või täpsustamata skisoafektiivset häiret. DSM-IV annab skisoafektiivsele häirele ainult kaks põhitüüpi: bipolaarne ja depressiivne tüüp. Skisoafektiivse häire kriteeriumid on klassifikatsioonides ICD-10 ja DSM-IV erinevad (vt tabel). Diagnoosi seisukohalt on oluline, et tüüpilised skosofreeniasümptomid ja raske meeleoluhäire peavad esinema üheaegselt. Aktiivseks
Stabiilne ja tervislik eluviis, õiges propor- tsioonis une-ärkveloleku tsükkel, tasa-kaalustatud toitumine, mõõdukas füüsiline koormus. Üks hea reegel on "8 + 8 + 8" kaheksa tundi und, kaheksa tundi tööd ja kaheksa tundi isiklikku elu. · Magneesiumipuudus organismis - kas üks stressi põhjusi? Vahetult ei põhjusta stressi ühegi aine puudus organismis, kuid D-vitamiini, oomega-3- rasvhapete, seleeni ja mõne teise aine puudus soodustab meeleoluhäirete ja stressi teket. Pingelisel ajal võib areneda organismis eri ainete defitsiit. Serbia teadlased leidsid inimestel, kes elasid kuid sõjapiirkonnas, sageli magneesiumi defitsiiti, mis omakorda soodustas südame rütmihäirete ja lihaskrampide teket. Füsioloogilised stressorid on näiteks gripiviirus, suur füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit). Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus
poissmeheks. · Sügisel 1876 kohtus Nobel 20-aastase Viinist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks muutuvat eluviisi kinni maksma. · Nende teed läksid lahku 1891. aastal. Tervis · Alfredil oli nõrk tervis juba noorena. · Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku mitmesuguste kemikaalidega. · Ta kannatas seedimisprobleemide, peavalude ja meeleoluhäirete all. · Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide all. Surm ja pärand · Ta tegi 1895. aastal testamendi, millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks. · Ta asutas oma testamendiga füüsika-, keemia-, füsioloogia- või meditsiini-, kirjandus- ja rahuauhinna. · Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias Sanremos. Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest. Nobeli auhind · Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord.
Liitiumi kasutamine Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide o mades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide Liitiumi isotoobid Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm http://et.wikipedia.org/wik Liina Haringu powerpointi esitluse põhjal
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks ja alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Meestel eelneb sageli alkoholi liigtarvitamine või muud uimastiprobleemid depressioonile, naistel eelneb sageli depressioon alkoholiprobleemidele. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt peale alkoholist loobumist. Joobe astmed Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent,
struktuurseid kahjustusi. · Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma. · Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. · Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks. · Alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt pärast alkoholist loobumist. Alkohol ja vaimne tervis Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel. · Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist. · Alkoholi kuritarvitamine omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme, nagu näiteks depressiooni või ärevust.
Ei suuda vabaneda tundest, et neid jälitab mingi halb jõud. Nälgimine viib tunnete, tundlikkuse ja teiste inimlike omaduste nüristumisele, see hävitab isiksuse." Kuid teda see ei heidutanud, sest temaga ei juhtu selliseid asju. Siis kohtub ta Hukkakaga, kellega nad on koos lõpuks poolteist aastat. Hukkale lõpuks ka tunnistas ka, et tal on toiduga keerulised suhted. Neil oli palju probleeme. Anna hakkas võtma meeleoluhäirete ravimeid nii palju kui buliimikutele ette nähtud. Tal hakkasid toiduneelud käima. Hakkasid tekkima üha ootamatud ihad, sellised, mis varem olid Anna puhul täiesti välistatud. Magusahimu andis järele, tahtis hamburgereid, hakklihakastet, kartulit lihaga, ehkki ta oli taimetoitlane. Tekkis vajadus saada sooja toitu. Probleemid tulid nende suhtesse ka selle näol, et Anna ei suutnud otsustada midagi. Tema jaoks oli isegi küsimusele ,,Kas me täna kokku saame?" väga raske vastata
käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik. · Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda. · Aju neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini "ületootmisel", dopamiin on
Viimakseks on raske või ravile allumatu depressiooni ravi, mille ravimiseks kasutatakse elekterkrampravi, teise põlvkonna antipsühhootikumide kombineerimist, 6 antidepressantide suuremaid annuseid, mitme antidepressandi üheaegset kasutamist ja rohkem neurotransmittereid mõjutavaid antidepressante (Depressiooni...2011). Depressioon kuulub Rahvusvahelise Haiguste Klassigikatsiooni (RHK-10) järgi meeleoluhäirete alarühma. Lähtuvalt Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonist võib organismi funktsioonide lühiloetelust olla depressiooni käes kannataval indiviidil erinevaid vaimsete funktsioonide puuduseid. Vastavalt RHK lühendatud kontroll- loendile võivad kannatada kõigi nelja (kerge, mõõduka, raske ja psühhootilise) depressiooni liigi all vaimsed funktsioonid, sh b110- teadvus, b117-
Faktorid, mis mõjutavad skisofreenia prognoosi : Hea prognoos Halvem prognoos Algus vanemas eas. Algus noores eas. Selgelt väljendunud vallanduvad põhjused. Vallanduvaid põhjusi ei ole. Järsk algus. Märkamatu algus. Hea haiguseelne sotsiaalne, tööalane ja Halb haiguseelne sotsiaalne, tööalane ja seksuaalne funktsioneerimine. seksuaalne funktsioneerimine. Meeleoluhäirete sümptomid(eriti Endassetõmbunud, teistest eemalehoidev depressioonisümptomid). käitumine. Abielus. Üksik, lahutaud või lesk. Sugulastel esinenud meeleolu häired. Sugulastel esinenud skisofreeniat. Hea toetussüsteem. Puudulik toetussüsteem. Väljenduvad skisofreenia positiivsed Negatiivsed sümptomid. sümptomid.
Teiseks on nad eksperimenteerimisvalmid ja leidlikud. Iseäranis haigushoogude vaheajal on neil võimas keskendumisvõime. Kõige krooniks on nende mõtlemine eriti kiire ja viljakas. Ei maksa unustada, et vaimuhaigele, eriti psühhoosi ajal, saavad osaks kõige eriskummalisemad kogemused, mis avavad talle elus muidu kättesaamatud dimensioonid. Paljud vaimuhaiged on ka impulsiivsed: mõeldud - tehtud ja originaalne ettevõtmine ongi käes. Bipolaarsete meeleoluhäirete all kannatasid heliloojad Rossini ja Tsaikovski. Riigimeestest olid maniakaal-depressiivse käitumisega Churchill ja Lincoln, kunstikuulsustest van Gogh, kes kord hullusehoos lõikas endalt kõrva, ja Pollock. Filosoofide hulgas Wittgenstein ja Kierkegaard, kirjanike seas näiteks Pavese ja Hemingway, kes mõlemad valisid enesetapu. Poeetidel ja kirjanikel esineb eriti palju vaimseid häireid, peamiselt depressiivseid. Eestlastegi seas on omad kurvad kujud nagu Liiv ja Viiding
Sellest tuleneb ka selle haiguse nimi (bipolaarne ehk kahe pooluse vahel). Tavalist depressiooni võiks selle analoogia järgi kutsuda unipolaarseks, s.t sellel on ainult üks poolus. 3 Talvedepressioon On ammutuntud tõde, et valgus mängib inimese meeleolumuutustes olulist rolli, eriti põhjapoolkeral. Samuti on palju aastaid teada olnud, et inimeseni jõudva valguse hulk on tüüpilise depressiooni eri variantide ilmnemisel määrav tegur. Talvedepressioon kuulub aastaajast sõltuvate meeleoluhäirete hulka. Talvedepressioon tabab põhiliselt naisi (80%) ja algab varases nooruses. Mida rohkem põhja pool te elate, seda suurem on talvedepressiooni tekkimise tõenäosus. Kui inimesel on kalduvus talvedepressioonile, tuntakse mõndasi sümptomeid juba sügiskuudel: · meeleolu on nullis ja tuju halb · väsitakse palju kiiremini ja isikul on vähem energiat kui suvekuudel · unetarve suureneb
ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus ja enamus teistest sümptomitest on kas sekundaarsed või nende seos meeleolu ja aktiivsuse muutusega on kergesti mõistetav. Enamus neist häiretest kordub, üksikepisoodide algus on sageli seotud stressi tekitavate sündmuste või olukordadega. Siin käsitletakse kõigi vanuserühmade, ka lapse- ja noorukieas algavaid meeleoluhäireid. Seoseid meeleoluhäirete põhjuste, sümptomite, aluseks olevate biokeemiliste muutuste protsesside, ravile reageerimise ja tulemuste vahel pole veel küllaldaselt selgitatud. Mania e. kõrgenenud meeleolu esineb kolmes erinevas raskuastmes ja sisaldab enamasti järgnevat: Püsivalt esineb kerge meeleolu kõrgenemine (vähemalt mitu päeva järjest), energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne.
kui sümptomite poolest. Alarühmad on: Maniakaalne episood Bipolaarne meeleoluhäire Depressiivne episood Korduv depressiivne häire Püsivad meeleoluhäired.. Muud meeleoluhäired Täpsustamata meeleoluhäire. Alarühm bipolaarne häire kannab endas edasi endise maniakaal-depressiivse psühhoosi paljusid jooni, kaasa arvatud iseeneslik perioodiline teke ja taandumine ning pärilik koormatus. Püsivate meeleoluhäirete rühma on toodud varasemates klassifikatsioonides isiksusehäiretena käsitletud tsüklotüümia ja düstüümia, kuna nende sümptomid sobivad meeleoluhäirete hulka, samuti on neil leitud geneetilisi seoseid tugevamate depressioonide ja maniaga. NEUROOTILISED, STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED on toodud kokku tänu nende ajaloolisele seosele neuroosi mõistega ning psühhogeeniaga. Kuigi häire kliiniline pilt ega tugevus pole sagedasti vastavuses psühholoogilise põhjusega
· Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1. Mitmed psühhobioloogilised emotsioonimudelid (nt Panksepp) ärevuse ja kurbuse/depressiooni närviringidel, kuid nii ärevus kui kurbus on 5FM järgi neurootilisuse osad. Samal ajal on teada ärevus- ja meeleoluhäirete kõrge komorbiidsus. 2. Ärevuse kognitiivsed, introspektiivsed, käitumuslikud ja füsioloogilised indikaatorid ei ole sageli kooskõlas. On hulk inimesi ("repressorid"), kellel enda hinnangu järgi on madal ärevus, kuid kes füsioloogilistes testides käituvad nagu kõrge ärevusega inimesed. "Repressorid" · Klassikaline viis "repressorite"tuvastamiseks: madal skoor ärevuse testis, kuid kõrge sotsiaalse soovitavuse skoor
seotud isikuga: jälitus-, hüpohondrilised või suurusluulu mõtted, protsessimis- või kiivusluul või luululine veendumus, et isiku keha on moondunud; Emotsioonid, kõne ja käitumine muus osas normaalsed. Diagnoosi välistavateks on: - häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega; - selgelt väljendunud püsivad kuulmishallutsinatsioonid; - skisofreeniale iseloomulikud sümptomid sümptomeid; - sümptomite kestus alla 3 kuu (F23). Meeleoluhäired Meeleoluhäirete klassifitseerimine Meeleoluhäired F30-F39 Maniakaalne episood (F30.-) Bipolaarne häire (sündroomide kirjeldused vt F32*, F30**, F31.6 ja 38.00**) Depressiivne episood (F32.-) Korduv depressioon (F33.-) Püsivad meeleoluhäired (F34.-) Tsüklotüümia (F34.0) Düstüümia (F34.1) Muud meeleoluhäired (F38) Segatüüpi episood F38.00 Korduv lühiajaline depressioon (F38.10) Depressiooni sümptomid (põhi-, lisa- ja somaatilised sümptomid)
- Tekib väga erinevate tunnuste peale - Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal - Mõõdetakse EEG ja MEG-ga - Võimas tööriist Mille poolest on MMN närviteadusele kasulik ja milles seisneb MMN-i rakendusväärtus? „Primitiivne intelligentsus“; omab kliinilisi korrelaate glutamaadiga, võimaldab tuvastada neuropatoloogilisi muutusi. Nikotiini tarvitamine parandab lahknegatiivsust, meeleoluhäirete ja ainetega madaldab. Nt nälg parandab lahknevusnegatiivsust, paneb kiiresti rohkem märkama. Nägude äratundmine Mida on teada tuttavate ja võõraste nägude äratundmise kohta? Nägu ja nimi. Nägude äratundmine nõuab terviklikku analüüsi – identifitseerimine mitte kategoriseerimine. See on raske sest jooned on dünaamilised, muutuvad ajas, samuti mõjutavad sotsiaalsed ja emotsionaalsed reaktsioonid.
lubatakse palju, kuid teod ei realiseeru. (psühhootiliste sümptomitega või ilma) *F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale.
lubatakse palju, kuid teod ei realiseeru. (psühhootiliste sümptomitega või ilma) *F31 Bipolaarne häire depressiooni ja maania faasid vahelduvad: paarinädalane maniakaalne episood, millele järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale.
- Tähelepanu kontrollimine post-hoc andmete pealt – kas esinev tunnuseid mis viitavad tähelepanulistele protsessidele - Sõltumatust töötlusressursside olemasolust saab demonstreerida selle ressursi hõivamisega MMN näitab – mida tahtmatult tähele pannakse, mida eristatakse, millest peas mudel luuakse, kui hästi seda mäletatakse. MMN nägemises - Olemas (nagu ka puutetundlikkuses) - Omab tähendust - Uuritut nt skiso, meeleoluhäirete, vananemise, ainete kuritaarvitamise, neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne
lähenemist. SÕR korral kannatab ebaedust tingituna lapse psühholoogiline enesetunne – laste emotsioonid kipuvad kannatama ebaedust tingituna. Kui nad kooliga seoses saavad aru, et neil ei õnnestu, siis see hakab mõjutama nende emotsioone. Ebaedust tingituna kannatavad emotsioonid. Õpimotivatsiooni langus tingituna vähesest positiivsest tagasisidest. Sekundaarsete arengutüsistuste tekkimine nt meeleoluhäirete ja/või käitumisprobleemide näol. 11. Spetsiifiliste õpiraskuste põhjused. 34 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Bioloogilised (sh geneetilised) põhjused.
annaabi.ee 
