Rahvusooper Estonia ja muusika mõisted
Muuseumi rahvapillide kollektsioonis on ligi 200 erinevat eesti rahvapilli.
Tähelepanuväärsemad neist on Hageri kihelkonna Kirna-Kohatu vallas 1800.
aastal valmistatud moldpill ja Jõelähtme kihelkonna Leppnurme pillimeistri Pilli
Antsu (Ants Piilbergi) 1809. aastal valmistatud kannel.
Vanimaid ja armastatumaid eesti rahvapille oli kannel, mille iga arvatakse olevat
üle kolme tuhande aasta. Rahvatraditsioonis oli pillil aukoht ja temast kõnelesid
paljud rahvalaulud. Pill mängiti meelelahututuseks aastaringselt. Teadaolevad
vanad eesti kandled olid ühest puutükist õõnestatud ka kiirjalt paiknevate
keeltega. Pillil oli 6 keelt. Keelte arv kasvas koos rahvamuusika arenguga.
Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad
sellistest vanadest pillidest.
Vana kandle asemele tuli 19. sajandi teisel poolele kasutusele rohkete keeltega
trapetsi- või pooltrapetsi-kujuline kannel, mida nimetati ka viisikandleks või
simbliks