Linna-ja maaelu
ümbritses andsid vanemad mulle rohkem vabadust. Mind õue mängima saates ei
pidanud nad kordagi muretsema, et kas nüüd mõni auto ajab lapse alla, või äkki satun
lihtsalt kommionu huviorbiiti. Mäletan, et ainus asi mis mulle öeldi oli, et kodust väga
kaugele minna ei tohi. Sain elada täisväärtuslikku elu. Mind ümbritsesid hommikust-
õhtuni loomad, sain vabalt mööda küla paljajalu ringi joosta ja elu avastada.
Kuid ka linnaelul on omad plussid. Siinne kultuuri ja meelelahutuselu on kindlasti
palju arenenum kui maal. Ka tegevusi on rohkem. Mine kas kinno, teatrisse, näitustele,
muuseumisse või hoopis bowlingut mängima. Võimalusi on tuhandeid!
Olen kindel, et tulevikus lähen tagasi Hiiumaale. Minus ei ole seda korteriinimese
soont. Olen harjunud vabaduse, värske õhu ja linnulauluga. Siin tunnen ennast lihtsalt
ahistatuna. Ma ei saa iial teha oma lastele seda, et lasen neil kasvada linnas. Minu
annaabi.ee 
