Kirjand - "Meeldejäänud suvetuttav"
Meeldejäänud suvetuttav
Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus
sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks
ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt
peavalu valmistada.
Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid
paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli
päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna-
Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis
minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda.
Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad
sinna hiljuti suvila ostnud.
Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa
sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide
allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal
kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, ...