ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node seade millel on võrgumoodul/-id · Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus
· Lühike esitusaeg · Korduvesitus/hakkab häirima · Keerulist teavet raske esitada · Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised · Odavalt edastatav · Suunatav sihtauditooriumile · Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis · Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused · Pole nähtav · Sõnum lühike, võib kaotsi minna · Keerukat teavet raske edastada · Kuulatakse taustaks, tähelepanu hajub AJALEHT tähtsaim kohalik meediakanal Eelised · Sõnum infoallikaks ja uudiseks · Lühike edastusprotsess · Tagatud levi (tellimused) · Madal hind · Hõlpsasti paigutatav ja muudetav · Kohalikku turgu hästi valitsev · Saab säilitada · Tarbija saab kiiresti reageerida Puudused · Võistleb tähelepanu eest artiklitega · Puudub kontroll positsiooni üle · Tihti pälvib vaid põgusa pilguga · Ei ole suunatud sihtauditooriumile AJAKIRI Eelised · Suunatus sihtauditooriumile
-ei ole konkurente- (nt. rasketööstusele seadmete valmsiatmine ja ettevõtted, kes toodavad õpilastele töövihikuid) 11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus -internet- pidevalt leviv, kuid siisk kitsam meediakanal, kui tv või raadio. 12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid).
ajal tuleb. Televisiooni kasutatakse kõige rohkem uudiste vaatamiseks, et teha teksti usutuvamaks ja peale selle ka aja veetmiseks. Paberkandja, ehk ajalehed ja ajakirjad on populaarsemad täiskasvanute seas, kuid on ka lasteajakirju. Paberkandja meedia võib siiski olla niiöelda väjasuremisohus, kuna kasutatakse aina rohkem uudiste saamiseks televisiooni ja internetti. Kokkuvõtteks on siiski kõige enim kasutatud meediakanal internett, kuna seal on kõige rohkem võimalusi info otsimiseks ja uudiste saamiseks.
* kuulatav Tallinnas, Pärnus, Tartus ning nende linnade lähiümbruses ja ka VIASATis * eestikeelne raadiojaam Star FM * levib üle terve Eesti * eestikeelne, muusikaraadio * kommerts Raadio Sky * venekeelne * levib Mandri-Eestis * kommerts raadio * mängib enamasti muusikat Raadio 4 * avalik-õiguslik * suurim venekeelne meediakanal Eestis * programmi saab kuulata Eestis, Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis * Raadio 4 eetrist saab kuulata muusika-, kirjandus-, teadus-, sotsiaal- ja haridussaateid * uudistesaated on eetris iga tunni alguses, kell 19 on eetris kokkuvõtev uudistesaade. Russkoe Radio * venekeelne raadio * levib Mandri-Eestis * kommerts- ning muusikaraadio Klassikaraadio * avalik-õiguslik
kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne aasta eest oli kindlasti kõige olulisem ja populaarsem meediakanal raadio. Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud internetiajalehtedest veel jälgegi, seetõttu telliti ka kõvasti rohkem ajalehti ja ajakirju. Tulevikus nende tellimine aga jääb aina vähemaks. Minu peres käib küll iga päev ajaleht Postimees, kuid ma eelistan siiski lugeda seda interneti vahendusel. Veebis meeldib mulle lugeda siiski kõige võrkpallialaseid uudiseid.
-üldised konkurendid- kõik samal turul tegutsevad ettevõtted -ei ole konkurente- (nt. rasketööstusele seadmete valmsiatmine ja ettevõtted, kes toodavad õpilastele töövihikuid) 11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus -internet- pidevalt leviv, kuid siisk kitsam meediakanal, kui tv või raadio. 12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid).
Pereliikmete ülesandeks on vajutada mõõdiku puldil olevat endanimelist nuppu, kui ta hakkab telerit vaatama ning kui vaatamise lõpetab. Mõõdik salvestab kõik andmed ja öösel helistab meie arvuti mõõdikutesse ning tõmbab sealt ära andmed eelmise päeva kohta. Peresid, kus on telemõõdik premeeritakse kinkekaartidega mida kauem on mõõdik olnud, seda suurem rahaline väärtus sel on. Uuringu eesmärk on aidata turundajal valida oma sihtrühmaga suhtluseks sobivaim meediakanal ning saada tagasisidet edastatud turundussõnumite tegeliku auditooriumi kohta. Telekanalitele annab uuring kasulikku teavet kanali vaadatavuse ja saadete eelistuse kohta, olles väärtuslikuks sisendiks programmi planeerimisel tulevikus. Trükimeedia uuring kaardistab ajalehtede ja ajakirjade lugejaskonna suuruse ning neid iseloomustavaid tunnuseid- lugejate profiil, väljaannete hankimiskanalid ja lugemissagedus.
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1
Veel kiiremini hakkas info levima 1766.aastal kui ilmus esimene eestikeelne nädala-ajakiri ,,Lühhike Õppetus". Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli ,,Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht", rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus ,,Perno Postimees", seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud ,,Eesti Postimees". Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on
Peaasi, et artikkel müüks. Kohati, lugedes nö ,,kollast ajakirjandust", jääb küll selline tunne, et kirjutataksegi ainult sellest, mis inimestele meeldib, ehk intriigidest ja skandaalidest, ning kui millestki kirjutada ei ole, siis pannakse kaks täiesti absurdsest fakti kokku, millel tegelikult ei ole mitte mingisugust seost, ja saadaksegi lugu. Minu meelest just siit tulebki välja meediavabaduse kõige suurem miinus inimeste argielu mõjutamine. Kui meediakanal ,,Elu24" avaldab artikkli, mille pealkiri on ,,Mari Pokinen kihlus Linnateatri näitlejaga" ning artikkli sisus kirjutatakse, et õnnelikuks Linnateatri näitlejaks on Mait Jürjens ja särtsu lisamiseks mainitakse ka seda, et Rakvere Teatri näitleja Mikk Joorits on samuti endale kallima leidnud, siis kes selle loo pärast kõige rohkem kannatab? Loomulikult on selleks Mikk Joorits, kes töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana ning on just mõniaeg tagasi saanud
meedia kajastab oma vigu haruharva. Näiteks mõned aastat tagasi avalikustas meedia, et Kristiina Smiguni dopinguproov on positiivne. Siis järgnes süüdistuste laviin ja kuidas ta Eesti rahvast on alt vedanud. Hiljem dopingu B-proov näitas aga, et Kristiina ei kasutanud keelatud aineid ning sellega jutt tema ümbert ka haihtus ning meedia poolsed vabandused jäid tulemata. Ajakirjandus on väga konkurentsitihe. Alati võidab see meediakanal, kes uudise esimesena rahvani viib. Tõe välja selgitamiseks võidakse tänapäeval äärmusteni minna, alustades pidevate telefonikõnedega kuni inimese jälitamiseni, mida võib sageli emotsionaalseks piinamiseks nimetada. See viis on sageli isegi hullem kui füüsiline, sest piinatavaks pole mitte keha vaid vaim, mille kahjustamine palju suuremad ja pikemad haavad jätab. Ajakirjanikel pole lihtsalt aega erinevate allikate kontrollimiseks, vaid viib
Ammugi ei maksa tänapäeval riik vaesematele teatripileteid kinni, kuigi sundluslik teatriskäimine on vähemalt koolilaste hulgas endiselt olemas. Teatrihuvilisi on vähe, valikuid aga palju ja eelistatud on kino, televisioon ja internet. Teater pole kindlasti enam see, mis ta oli antiikajal. Tänapäeval räägib aktuaalsetest sündmustest ajakirjandus, tsirkust saab näha tsirkuses, televisioonis ja kinos näidatakse päevad läbi erinevaid filme ja seriaale. Kui antiikajal oli teater nii meediakanal kui ka meelelahutuskoht, siis tänapäeval on teater muutunud keskmise inimese jaoks tähtsusetuks. Nii et teater pole enam mitte kultuurikants, vaid kultuuritegelaste kohtumispaik.
Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja väga populaarne. Saadete hulk kasvas, millest suure osa võtsid enda alla meelelahutuslikud saated. Samuti olid järsku kättesaadavad välismaised filmid, seriaalid ja uudised. See kõik aitas televisiooni populaarsuse kasvule kõvasti kaasa.
Keerulist teavet raske esitada Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised Odavalt edastatav Suunatav sihtauditooriumile Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused Pole nähtav Sõnum lühike, võib kaotsi minna Keerukat teavet raske edastada Kuulatakse taustaks, tähelepanu hajub AJALEHT – tähtsaim kohalik meediakanal Eelised Sõnum infoallikaks ja uudiseks Lühike edastusprotsess Tagatud levi (tellimused) Madal hind Hõlpsasti paigutatav ja muudetav Kohalikku turgu hästi valitsev Saab säilitada Tarbija saab kiiresti reageerida Puudused Võistleb tähelepanu eest artiklitega Puudub kontroll positsiooni üle Tihti pälvib vaid põgusa pilguga
helivõimalusi ja huumorit, suunatav sihtauditooriumile. Puudused: pole nähtav, , lühiduse tõttu ei pruugi sõnum jõuda kuulajateni, raske edastada keerukat teavet. Raadiot kuulatakse tavaliselt taustaks, kuulamise tippajad 6-10 hommikul ja 4-7 õhtul. Esitada 1 idee korraga. Ajakirjad, puuduseks on suhteliselt kõrge hind ning harv ilmumissagedus. Eelised on hea värvikvaliteet, pikk kestvus, ajakirju säilitatakse kauem. Ajalehed on tähtsaim kohalik meediakanal, eelisteks ka madal hind ja lai levik Otsereklaam postkastis reklaamlehed, odav Kuulutusetahvlid on tavaliselt tasulised, Eestis asuvad rahvarohketes kohtades. Ühissõidukitega vahendatav reklaam on tasuline reklaam Internet Sõnumi ülesehitus pealkiri peab olema: · Kergesti meeldejääv · Huvitekitav · Pealkirja kõrvalolev pilt äratab tähelepanu · Foto on parem kui joonis · 1 suur pilt mõjub paremini kui mitu väikest · Sõnum tuleks paigutada pealkirja
Nii nagu ka muid protsesse saavad sisekommunikatsiooni eelkõige juhtida ja parendada juhid, luues selleks selgeid ja läbipaistvaid struktuure, tutvustada meeskonnale eesmärke, visioone, missiooni ning koordineerida kogu organisatsiooni infoliikumist. Kogu ülal loetletud sisekommunikatsiooni vahendite võimalused on mitmekesed ja tänapäeval tuleb kommunikatsioonikanaleid üha juurde. Olgu selleks siis Instagram, Facebook, Twitter, Skype või mistahes muu meediakanal. See on teinud kogu suhtluse ja infovahetuse palju tõhusamaks, kui see oli aegadel, mil telefongi oli haruldus või käigus olid hoopis postituvid. Ent pigem on nüüd rõhk sellel, et kogu selle infomüra keskel suuta asju õigesti kommunikeerida vajalikult hetkel ja koguses. Oluline on veel autori arvates see, et sisekommunikatsiooni aspekte aitaks paika panna oma ala spetsialistid, et probleemide sõnastamise ja planeerimise etapis ei tuleks sisse vigu ja
mille abil võib inimesi üksteist tapma, või siis meie endi koduplaneeti hävitama panna. Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus. Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus"
4. Uus teadmiste hankimise ja innovaatilise võimekuse süsteem Jah 5. Milline neist eelpool nimetatud organisatsiooni uuendustest on teie arvates olulisim? 1 6. Milline neist eelpool nimetatud organisatsiooni uuendustest on probleemseim? 4 XI. TURUNDUSUUENDUSED Kas teie ettevõte on võtnud kasutusele järgnevaid turundusuuendusi? 1. Kaupade või teenuste oluliselt muutunud kujundus või pakendamine EI 2. Uus meediakanal või reklaamiviis toote edutamiseks EI 3. Uus turustusmeetod või müügikanal EI 4. Uus meetod kaupade või teenuste hinnakujundusel EI 5. Milline neist eelpool nimetatud turundusuuendustest on teie arvates olulisim? 6. Milline neist eelpool nimetatud turundusuuendustest on probleemseim? XII. STRATEGIATE TÄHTSUS OMA ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE 1
Selle hoidmiseks tuleb hoolt kanda, selleks hinda ja hoia personaliga vahetuid suhteid. Esmane mulje organisatsioonist või firmast tekib tema visuaalist, mille põhjal eristab tarbija ühte ettevõtet teisest. Samas väljendab maine, kuidas suheldakse klientide, teiste sihtrühmade jt. oma tegevusele oluliste sihtrühmadega. Koostöö meediaga on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid, mille kaudu avalikkusega suhelda ja ettevõtte tooteid reklaamida. Seega on tähtis valida meediakanal, mis sobib ettevõtte sõnumi edastamiseks kõige paremini, mis võimaldab kõiki veenda, kui uuendusliku ja hooliva firmaga on tegemist. Oluline ülesanne on kahepoolsel suhtlemisel, mille jaoks firmal on loodud mehhanismid, mis võimaldavad tagasisidet nii personalilt, klientidelt, varustajatelt kui avalikkuselt. Eduka suhtekorralduse tulemuseks on ettevõtte hea maine, pakkuda parimat teenindust ja olla sõbralik tööandja.
Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku. Olemasolevatele klientidele palju odavam toodet müüa, kui otsida uusi. Suhtlusturundus tõi esile kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid. Võid investeerida nii, et ei saagi ühe tehingu pealt kasu, vaid saad kunagi tulevikus. (nt pank) Tehnoloogiate plahvastulik areng (otseturunduse vahedid: kiri, telefon, elektroonilised vahendid Turundajakeskne turg Turundaja müügikanal meediakanal tarbija Tänapäeval on konkurents palju kasvanud. On palju müügikanaleid. Ei pea minema füüsiliselt poodi, et osta mingit toodet/teenust. Mitmed turundajad, müügikanalid ja meediakanalid on segunenud. Välised mõjurid ITK tekkeks (8) Brändide ja toodete arvu kiire kasv (kasvab valikuvõimalus, müra) Reklaamsõnumite hulga kiire kasv Toodete kopeerimine Brändilojaalsuse vähenemine (bränd peab leidma viisi, et eristuda)
suudaks mõjutada vallavalitsust, et kogu raha ei suunataks endisesse Rae valda. Raasiku vallas elab Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja sõnul üle 5000 inimese, seega on suur osa teha kommunikatsioonil, et Raasiku vald säiliks. Sellepärast ei saa mööda vaadata sellest ka selles käsitluses. Vallal oma kommunikatsiooni-, turunduse-, või meediainimene puudub ning seda on näha ka vallavalitsuse Facebooki leheküljel, mis on valla ainus meediakanal, kui välja arvata koduleht. Meediakanalit haldab inimene, kes tegeleb üldiste IT probleemidega vallavalitsuses, samas on teada, et IT inimene ei ole pädev haldama elektroonilisi meediakanaleid, mille eesmärk on hoida pidevalt kätt pulsil ning suhelda inimestega. Mida rohkem on sotsiaalmeedia tähtsus tõusnud igapäevategevustes, seda enam on näha, kui paljudel inimestel tegelikult puudub oskus ja
Väärtus = a(korteri netopind m2 ) * X1 + b(rõdu pind m2) * X2 + c( tubade arv) * X3 + d(saun) * X4 + e( parkimiskohtade arv) * X5 + f(vaate suund) * X6 + g(korruse koefitsient ) * X7 + h( panipaika suurus m2) * X8 + i(katuse terrassi olemas olu) * X9 + teised tegurid * Xn. Valemis X1, X2, X3, X4, X5, X6, X7, X8, X9...Xn on korrelatsiooni kordajad. 11 6.3. Meediaplaan/ meediakanalite valik müügiobjekti jaoks Meediakanal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Summa 2190 2190 2190 2190 2190 2190 2190 2190 2190 2190 2190 Eestikeelne 21900 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 262800 Eesti Päevaleht 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 118800
riigilt selleks lisaraha välja pressida (Uudam, 2015).’’ ’’ Saar on siiski ehk rohkem ohver kui süüdlane (Lobjakas, 2015).’’ 2. Apelleerimine enamusele või üldsusele ’’ Kellele me aga maksumaksja raha eest venekeelset kanalit teeme (Uudam, 2015)?’’ 3. Oma mõtete, hinnangute, huvide jms esitamine teiste omade pähe ’’ Ükskõik kui õilsad on tema motiivid, saab meediakanal olla autoriteetne ja atraktiivne vaid siis, kui ta kohtleb oma tarbijaid respektiga (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Ma saan aru, et asjaosalised tahavad toimunu võimalikult kiiresti unustada. Nagu ikka, kutsutakse ära ootama tegusid (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Ajakirjanikena ei või nad pealegi oma peatoimetajat usaldada (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Teab samamoodi Margus Allikmaa, kes vastanuks Vestile, et «loomulikult
kuulata igal ajal ning millegi muu tegemise kõrvalt (nt puhata või sõita autoga). Raadioreklaami koostamise soovitused: - häälte ja muude helidega saab reklaami elavdada; - esitada korraga ÜKS idee; - võida tähelepanu kohe sõnumi alguses; - mainida brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam
kuulata igal ajal ning millegi muu tegemise kõrvalt (nt puhata või sõita autoga). Raadioreklaami koostamise soovitused: - häälte ja muude helidega saab reklaami elavdada; - esitada korraga ÜKS idee; - võida tähelepanu kohe sõnumi alguses; - mainida brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam
korteromanike vahel loositakse välja ka suur peaauhind – uus auto väärtusega 155 000 EEK. Kõike loosimisega seotud kulud kannab korraldaja (kuni 10 000 EUR kaubanduslik loos maksuvaba). Meediaplaani ei lõplikult fikseeritud (summa), kuna müügitoetuse protsessi jooksul võivad tekkida plaanivälised muutused kulud ja kõrvalekaldumised. Meediaplaan / meediakanalite valik (kokkuvõte Vana-Kuuli 1) Meediakanal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Summa Eestikeelne 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 382 560 EPL (1/5 lk.) 100X160 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 120 960
· Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem kommunikatsiooni eraldiseisev sihtgrupp, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude sihtgruppide arvamuste kujunemisel. Meediasuhted võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks meediakanal. · Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. Uudisväärsus, uudiskünnis · Päevakajalisus teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse. · Erakordsus uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid, kui inimene hammustas koera. Kas te olete millegi tegemises esimesed või viimased? Kas midagi teie juures saab
Ms võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja terviktekste. Sellist edasitoimetamise viisi nim. sündikatsiooniks. omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks Sisekommu hindamiseks- Kommu arvestamine juhtimise osana; Infoliikumise piisavus ja-kiirus; sisuline ja meediakanal.• Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ajaline ennetamine; Info saamise lihtsus/raskus o- s;Info kohandatus sihtrühmale; Info ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. mõistetavus/arusaadavus; Kommu vastastikune mõju osapooltevahel. Uudisväärsus, uudiskünnis • Päevakajalisus – teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse
ülileebeid karistusmäärasid (vt nt Anu Saare: "68 elu nõudnud surmajoogi müüki panija viieks aastaks vangi." EPL 28. 01. 2003). Jelena Skulskaja ütleb politsei kohta: "... meil ei ole mitte politsei, vaid politsei paroodia" ("Paroodia paroodia" Postimees 02. 07. 2016.). Kuigi kontekstist väljakistuna võib see hinnang tunduda lahmivana, viitab ta siiski politsei ebaõnnestumistele ja saamatusele, mõnikord kindlasti ka tahtmatusele kuriteoga tegelda. Kuku raadio on soliidne meediakanal. Selle raadio 6. juuli (kordus öösel vastu 7. juulit 2016) küsitlussaates Vox populi oli küsimuseks Miks inimesed sülitavad meie õigussüsteemile? Küsimuse sõnastus oli räige, aga enamus saatesse helistajaid vastas samas võtmes: pettumus õigluse puudumisest oli valdav. Et nii on, see on poliitika ja poliitilise moraali(tuse) tagajärg. Andrei Hvostov: "Ausust Eesti poliitikutelt keegi ei ootagi. Nende kvaliteedikontroll käib mööda
Reeglina koosnevad sellised auditooriumid hajutatult üksikisikute kogumitest, kellel puuduvad omavahelised seosed. Kui auditoorium jagab ühiseid hüvesid ja see ühtsus põhineb sarnastel sotsiaalsetel tunnustel, siis teabe rahuldamine on seotud kindlate ootustega. See auditooriumi tüüp on tekkinud, et rahuldada meediakasutajate erinevaid vajadusi. Selle asemel, et igal kogukonnal (nt elukohast, usust lähtudes) oleks oma kindel meediakanal on sooviga tunnetada kõiksugu erinevaid vajadusi jõutud selleni, et meediapoolne pakkumine suureneb pidevalt. Huvide skaala laieneb pidevalt, iga meedium (film, muusika, raamat jms) on mõeldud teatud huvidega potentsiaalsele auditooriumile. Lugejatel, vaatajatel, kuulajatel puudub ühise identiteedi tunnetus. H. Gansi väidab, et selle olukorra on esile kutsunud maitsekultuur. 55. Auditooriumi hõlmatus ja meedia mõju Auditooriumi hõlmatuse kontseptsioonid:
Raadioreklaami koostamise soovitused: - häälte ja muude helidega saab reklaami elavdada; - esitada korraga ÜKS idee; - võida tähelepanu kohe sõnumi alguses; - mainida brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 44 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5).
, ehitised) ja väliselt jälgitavaid käitum.viise. Reaals. tajut. nähtused, kuid ei võimalda kõiki in. toimim. seaduspäras. selgit. Käitum. käivitajate- na toimivad abstraktsed elem.: väärtused, hoiakud, isiksuse stereotüübid ja peam. arusaamad, mis sisald. suhtum. keskk., aega, ruumi, in.loomusesse, aktiivsusesse ja in.vah. suhetesse. Sots.psühhol. klassik G. H. Mead on öelnud, et kult. mõju antakse indiviidile edasi suuremal või vähemal määral abstraheeritud viisil kult. meediakanal. vahendusel. Kultuurist saadakse osa mõttel operats. vahendusel, see antakse edasi kokkuleppel. märkide kaudu. Igas ühisk. toimib teatud kult. In. sünnib ühisk., milles ta omand. vastava kult. Org. käitum. käsitl. kult. mõistet seoses indiviidi kui ka tervikliku org. käitum. Kult. erinevused kujund. erineva töise käitum., seetõttu on kult.vahelised uuringud muutunud tähts. uurimisobjek- tiks töise käitum. uurim. Viimaste aastate suurimaks uurimuseks on G
annaabi.ee 
