Tänu kellele pole meil kodusõda
rahumeelsetest tegevuskavadest. Ka sel hetkel oli olemas nii pronkssõduri
ümarlaud kui ka hulk eesti ja vene liikumisi ning aktiviste, kes sel teemal
olid sõna võtnud.
Viimaks, 26. aprilli päeval, kui Tõnismäel oli veel rahulikult käituv
inimmass, oleks saanud ju ükskõik milline valitsusliige ilmuda nende ette
ja kinnitada: praegu me tegeleme väljakaevamistega, kuju saatuse
otsustame hiljem pärast arutelu, seni akrediteerime teatud arvu
kodanikuliikumiste liikmeid ja meediaesindajaid, et need saaksid
toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise
korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude
tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud
huvi säilitada rahu omaenese riigis peaminister ei pöördunud
venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga
rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud.
annaabi.ee 
