Radiobioloogia ja kiirguskaitse
ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid, mida
saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose.
Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet.
Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500
vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada.
Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt.
Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades
meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna
kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga.
Mis mõjutab veel doosi?
AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed.
Kaugus – kiirgus väheneb pöördvõrdeliselt kiirguse ruuduga – patsienti aitab see
vähe, kuid personalikaitses on oluline.
Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides,
patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV.