Tuumaelektrijaam
Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest
põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust,
kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks
on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad
kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed
heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest,
meditsiiniasutustestja teadusasutustest.
Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku
kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel.
Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas
atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka
kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning
väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem
radioaktiivsus.
annaabi.ee 
