kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne - Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5. Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron, sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine. Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt? KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.
EEG-st ja on seega äratuntav; väga madala lihastoonusega; kiired silmade liigutused, sellest ka lühend REM (rapid eye movements);REM-episoodi ajal kiired silmade liigutused ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Une kestus kokku: 7 - 8 tundi Unetsükkel Uneajal võib perioodiliselt näha mitte-REM-une ja REM une vaheldumist. Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 - 5. 52. Tähtsamad mediaatorained. Atsetüülkoliin (Ach )- on esimene sajast keemilisest ainest, mida me tunneme kui neurotransmitterit. Atsetüülkoliini võime me leida nii kesknärvisüsteemist kui ka perifeersest närvisüsteemist. See kemikaal on seotud neuronitega, mis on ühenduses tahtele alluvate lihastega (seega põhjustavad lihaste kokkutõmbumist) ja neuronitega, mis kontrollivad südame tööd. Samuti kontrollib see neurotransmitter seedimist, põrna, põie, maksa ja higinäärmete tööd.
näljakeskuse neuronite talitlust. Osa näljatunnet stimuleerivad hormoonid tekivad ajus endas, vabastavad stimulaatoraineid. Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi neelu mõjutab küllastust. Mao järk-järguline täitumine põhjustab küllastustunde teket, kuid see võtab aega – sp soovitatakse aeglaselt süüa, muidu võid süüa rohkem kui tarvis. Seedekulglas vabanevad söömise ajal ja selle järgselt nii hormoonid kui ka mediaatorained. Hormoonidest olulisim on leptiin, mis tekib rasvkoes (kutsutakse ka rasvkoe hääleks seda hormooni). Koleotsüstokiniin (CCK)– tekib peensooles valkude ja rasva mõjul; Koleotsüstokiniin läheb verre ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase
-suurendavd kapillaaride seinte läbilaskvust Bradükiniin -suurendab süljeeritust Histamiin -laiendab veresooni, suurendab maohappe eritust Serotoniin -vabaneb trombotsüütidest ja ahendab kahjustatud veresooni !serotoniin ja histamiin on AJU MEDIAATORAINED 7
Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon)
amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele tahtlike liigutuste puhul. Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel. Lisaks on see tugev näärmete aktiivsuse reguleerija. See osaleb ka unes. Adrenaliin ehk epinefriin on virgutusaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Seda toodavad neerupealsed. Kui adrenaliin
tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape. Peaaju (1400g) koosneb: Piklikaju – saab alguse seljaajust. Temas peituvad tähtsamad autonoomse närvitalitluse (vereringet, seedetalitlust, hingamist jm kontrollivad) regulatsiooni keskused. Väikeaju – asuvad asendi-, lihaskoordinatsiooni- ja tasakaalukeskus, samuti ruumis orienteerumist vahendavad keskused.
SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda. Bioaktiivsed ained: · lokaalhormoonid e prostaglandiinid autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained parakriinsed rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele · neurotransmitterid e mediaatorained närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad sünapsites teistele rakkudele · neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga
annaabi.ee 
