Eksami materialid
pakussest kihist
Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike
liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu
meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida-
Antarktika liustikud isegi üle 1km
mäestikke kujunavad välisjõud
Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide
kujunemiseni(alpiinne reljeef)
Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva
suunas, kust väljub liustikukeel
Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust
kulutanud.
Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu
koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud
Mandriliustikud
voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva
annaabi.ee 
