Nafta
Esiteks
Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe
põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et
Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside
emakivimina. Kuid uuringud 1929.a. näitasid, et Soome lahes pole olemas niisuguseid
murranguid nagu neid oletab Doss ja seepärast puudub seal kindlasti ka
diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane
esinemine.
Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja
sügavamaks osaks on arhailised kristallilised kivimid, mis muidugi mõista ei gaasi
ega naftat sisaldada ei saa. Põhjarannikul asub see tase 150-200 m sügavuses. Selle
peal järgneb ligi 30 m tüse kambriumiaegne liivakivi, mis omakorda on kaetud üle
100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna
annaabi.ee 
