Kontserdiarvustus
Kui tempo läks
kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded.
Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i
(1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel
kellele kuulub see teose,kas pojale või isale.
Sonaadi algus on aeglane ja rahulik, pikkade rütmidega. Vahepeal tulid sisse korged
noodid. Siis mängis Jelena üksinda ja flöödi sisseastumisega algas kiirem ja mazoorsem
pala osa. See oli hüplev, tempo oli kiire ning rütmid teravad. Lõpupool oli ka aeglasem,
kurvema iseloomuga, kuid see ei kestnud liiga kaua. Lõpp oli siiski isegi ülikiire
tempoga, hüplev. Tekitas suvetunde.
Kolmandaks looks oli Paul Wetzgeri (1870-?) ,,Am Waldesbach", Idylle op. 33. Pala oli
aeglane, kurb ja meloodiline. Kuna see ei olnud eriti pikk ja oli kurvavõitu, see lugu jäi
mul kehvasti meelde. Seevastu järgmine pala jäi mul hästi meelde.
annaabi.ee 
