rõhtpinna või merepinna suhtes vesiehitis jõe-, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või settimine. Loogetest kujunevad ajapikku Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas vee purustavat toimet tõkestav rajatis. Veeringe jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti & veebilanss: Vee olemasolu ja liikumist Maa läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel
olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi järgi. Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile vastavad empiirilised tõenäosused tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja teada
annaabi.ee 
