ning kliima muutumine. Põhjavesi, olemus, põhjal) või empiiriliste valemite abil. ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud levimine, toiteala: Osa sademetega langevast Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada valemitest. Eestis võib selleks kasutada satub algul õhustus- e aeratsioonivööndisse, kus paisude veelaskmete arvutamiseks ning K. Hommiku valemeid. Kevadsuurvee aegne ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju maksimum-vooluhulga-moodul, kui A < 100 km2: võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab
Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil. Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada paisude veelaskmete arvutamiseks ning minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: ,kus N on vaatlu-saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas vooluhulgana või