geograafilised tegurid (valgla suurus, lang, töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, tõenäosusega vooluhulga. Vooluhulkade pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse leidmine, kui vaatlusandmed puuduvad: taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete maxvooluhulgad: Kui vaatlusandmeid on vähe ja ning kliima muutumine. Põhjavesi, olemus, põhjal) või empiiriliste valemite abil. ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud levimine, toiteala: Osa sademetega langevast Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada valemitest. Eestis võib selleks kasutada
järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: ,kus N on vaatlu-saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas vooluhulgana või äravoolumahuna, äravoolu-kihina või äravoolumoodulina. Maxvooluhulgad on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 3040% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal vastupidi.
annaabi.ee 
