Juhtumiuuring: rohukonn inimdominatsiooniga maastikel
Samuti tuvastati, et viis enam kui kahest
koduterritooriumist moodustunud gruppi moodustavad omakorda kobarelupaigad. Enamus
isoleeritud elupaikadest asusid kõige enam killustunud maastikel, kuid samas teisest
elupaikadest vähem kui 3000 meetri kaugusel. See näitab veelkord, et elupaikade isolatsiooni
mõjutab kõige rohkem inimdomineeritud maastik, kus metsased alad paiknevad üksteisest
eraldiseisvate killukestena.
Graafiline ühenduvusanalüüüs
MaxEnti mudeli abil tuvastati rohukonna keskmine esinemistõenäosus igas elupaigas.
Tulemused näitasid, et 83-st elupaigast 15 on rohukonna jaoks kõige sobivamad, kusjuures
väikseim elupaik oli kõige sobivam ja suurim küllaltki mittesobiv, kuna seal oli maastik
väikese läbitavusega. diiC indeksi abil reastati elupaikade omavaheline ühenduvus
suhestatuna elupaikade ligipääsetavuse ja sobivusega. Tulemuseks saadi, et kobarelupaikades
on ühenduvus kõige parem.
annaabi.ee 
