hästi, et nii lihtsustatult inimesesse suhtuda ei saa. Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema keskseks kogu loomingulise tee vältel. Tsehhovi "väike inimene" on tühine väikekodanlane, kes ei esinda tingimata ühtki sotsiaalset klassi, ta võib olla nii vaesunud mõisnik, kaupmees kui ametnik. Teda iseloomustavad egoism, kitsas silmaring, matslikkus, argus ja ahnus, kuid tema põhitunnus on igasuguse inimväärikuse puudumine, teenijalik valmisolek kummardada endast kõrgema auastmega ametniku ees. Sellises laadis kirjutas Tsehhov kuni 1880ndate aastate keskpaigani.
mats ja argpüks üheskoos. Väikekodanlase põhitunnus on inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees nt. ,,Ametniku surm" (1883). ,,Paks ja peenike" (1883). Tsehhov näitab, et kui selgub et üks lapsepõlvesõpradest on juba salanõunik teine aga kolleegiumisekretär, muutub paks tema silmis teie ekstsellentsiks. Tsehhov tahab, et peenike muutuks ka inimväärseks. · Väikekodanikku iseloomustab ka matslikkus kõigi suhtes, kes temast sõltuvad, kahekeelsus. ,,Kaks ühes" (1883), kus väikeametnik karjub konkas kõigi peale ning teeb märkusi, kuni leiab, et seal on tema ülemus ning tõmbub kössi. · Tuleb välja ka väikekodaniku automatismi motiiv ,,Kameeleon" (1884), kus politseiinspektori hoiak sõltub sellest, kes on kullasepa sõrme hammustanud koera omanik. · Humoristlike ja satiiriliste novellide tegelased sarnanevad nukkudega, mis tähendab et nad
annaabi.ee 
