Lühijutt
Erik. Adrienne mõtles korra ja vastas: ,,Jääme siia, mulle meeldib siinne loodus, pealegi mul
on kõht tühi." ,,Sinu tahtmine sündigu," ütles Erik ning pani koti maha. Adrienne võttis samal
ajal plekktassi ning täitis selle karske ojaveega. Ka Spencer tahtis sõõmu, ning lürpis keelega
natuke ojast. Spencer jalutas eemale oma asju ajama. Erik kaevas väikse augu, pani sinna
hagu ja pani tule otsa. Seejärel pani ta potti Adrienne kogutud vett ja pani vee sisse kaks
kinnist pakki matkatoitu. Enne kui vesi keema läks kuulis ta lähedalt Adrienne'i vaikset
appikutset. Erik läks vaatama ning nägi, et Adrienne on liiga lähedale astunud ühele mustikaid
söövale karule ning karu piidleb nüüd Adrienne'i. Kuna see oli juba teine kord kui Adrienne
matkal karu kõrvale jalutas, teadis Erik, mida teha. Erik tõusis kikivarvule ajas käed laiali,
tehes end nii suureks kui sai. Siis möirgas ta vaikselt, kuid karu ei teinud välja, vaid sammus
neljal jalal naise poole