milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav. Puhtal kujul kasutatakse vaske enamasti vaid elektrotehnikas. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.mining-technology.com/features/feature-the-10-biggest- copper-mines-in-the-world/ 2. http://www.copper.org/education/copper-production/ 3.http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/vask_ja_vasesulamid_n ende_kasutamine_juhtmaterjalina.html 4. http://copperinvestingnews.com/19705-2013-top-10-copper- producing-countries.html
Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutataks õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvaduse kuid kaovad sisepinged. Kasutatud kirjandus http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/normaliseerimine.html http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus/view http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/noolutamine.html http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/termottlemine.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/lmutamine.html
TSINK Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall. Tihedus - 7,1 kg/cm³. Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre...
Available: http://chemistry.about.com/library/blni.htm. [Kasutatud 18. oktoober, 2018]. [2] University Of Cambridge, Nickel Based Superalloys,, [Võrgumaterjal]. Available: 5 http://www.phase-trans.msm.cam.ac.uk/2003/Superalloys/superalloys.html. [Kasutatud 18. oktoober, 2018]. [3] Tallinna Polütehnikum, Kristalliseerumine,, [Võrgumaterjal]. Available: http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/kristalliseerumine.html. [Kasutatud 19. oktoober, 2018]. [4] Tallinna Tehnikaülikool, Materjalid,, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf. [Kasutatud 19. oktoober, 2018]. [5] Äripäev, Nikkel kallines järsult,, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/04/19/nikkel-kallines-jarsult. [Kasutatud 20. oktoober, 2018]. 6
Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus
Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Kokkuvõte Raud on meile väga tähtis. Rauda vajavad nii inimesed kui ka taimed ja loomad. Rauda leidub inimese kehas, ning palju tarbeesemeid ja hooneid on ehitatud, kasutades rauda. Ilma rauata oleks elu väga raske ette kujutada. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/raudssinik_sulamid__mustad_metall id.html http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm
kasutamiseks on väga erinevaid ning need on kasutusel igapäevases elus. Koolis olen vase kohta küllaltki palju õppinud, kuid nüüd kogu teemaga tutvudes oleksin nõus veelgi rohkem oma teadmisi täiendama. 8 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Vask (03.02.2017) http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/vask.html (03.02.2017) http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/vask_ja_vasesulamid_nende_kasu tamine_juhtmaterjalina.html (04.02.2017) https://sites.google.com/site/terased/4-mittemustmetallid-ja-nende-sulamid/4- 1-vask-ja-vase-sulamid (04.02.2017) 9
ee/pluginfile.php/843452/mod_resource/content/1/Lab_4_Magnetmaterjalid.pdf 2. Taklaja,P. Laboratoorne tö nr4. Lisa : https://moodle.e- ope.ee/pluginfile.php/846811/mod_resource/content/2/Lab_4_Lisa_Magnetmaterjalide %20parameetrid.pdf 3. Materjalid E-õpe keskkond: http://e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2248/html_materjalid.zip/magnet4.html 4. Materjalide õpetus elektrikutele ,,Magnetilised materjalid" : http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/magnetilised_materjalid.html 5. Materjalide õpetus elektrikutele ,,Magnetiliste materjalide põhiomadused ja liigitus" 10.Lisa: Originaalandmed
8 Kokkuvõte Malm on väga tähtis raud- süsinik sulam. Tal on väga palju erinevaid omadusi- nii halbu, kui ka häid. Malmi kasutatakse väga paljudes tööstustes ja ehitussektorites. 9 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Malm http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/enesekontrolliks3.html https://sites.google.com/site/terased/2-mustad-metallid-ja-nendesulamid/2-1- malmid http://eprints.tktk.ee/1787/1/Metallurgia.%20Malmi%20ja%20terase %20tootmine.mp4 10
aeglaselt (nagu terasel). Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. [4] Võrreldes terasega on katkevenivus ja katkedeformatsioon väga väikesed. Kasutatud kirjandus [1] Wikipedia. (2017). Teras. https://et.wikipedia.org/wiki/Teras [2] Wikipedia. (2013). Malm https://et.wikipedia.org/wiki/Malm [3] Tehnilise mehaanika laboritööde juhend. TTÜ. (2001). Töö nr 1: tõmbe- ja survekatsed. [4] Materjaliõpetus elektrikele. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/materjali_mehhaanilised_omadused.html [5] IOC. (2014). Materjalide omadused. https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elal_2014_ptk7_Mat- Meh-Omad_2.pdf
termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 1.10 KASUTATUD MATERJALID [1]http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/vask.html [2]http://et.wikipedia.org/wiki/Vask [3]http://en.wikipedia.org/wiki/Copper#Antiquity_and_Middle_Ages [4]http://web.zone.ee/objekt/kooginoud/vask.html [5]http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/vask_ja_vasesulamid_nende_kasutamine_juht materjalina.html
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Messing [Kasutatud: 05. Oktoober 2015] [6] Alumiinium, [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium [Kasutatud: 05. Oktoober 2015] [7] Magneesium, [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium [Kasutatud: 05. Oktoober 2015] [8] Malm, [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Malm [Kasutatud: 06. Oktoober 2015] [9] Malmid, [Võrgumaterjal]. Available: http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/malmid.html [Kasutatud: 06. Oktoober 2015] [10] Teras, [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Teras [Kasutatud: 06. Oktoober 2015] 11 [11] Slaidid. Terased, [Võrgumaterjal]. Available: ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=40943 [Kasutatud: 06. Oktoober 2015] 12
01.12) 4. Lõikeriistad [WWW] http://web.zone.ee/pildidt/LoikeriistadI.pdf (26.01.12) 5. Materjalid TTÜ [WWW] .http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (26.01.12) 6. Terased [WWW] http://sites.google.com/site/terased/2-mustad-metallid-ja-nendesulamid/2-2-terased- suesinikterased-legeerterased-toeoeriistaterased-eriomadustega-terased-ja-nende-kasutamine (25.01.12) 7. Materjaliõpetus elektrikele [WWW] http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/terased.html (27.01.12) 8. Materjali valik ja konstrueerimine [WWW] http://www.ttu.ee/public/m/materjalitehnika- instituut/MTM0030/01_Konstruktsioonitugevus.pdf (25.01.12) 9. Masinatehnika loengumaterjal [WWW] http://www.mh.ttu.ee/maido/KAITSTUD_2010/Masinatehnika_TT %C3%9CKK_2010S/MHE0061_Penkovi_Loengukonspekt.pdf (26.01.12)
Tln: Tallinna Tehnikaülikool, 60 lk 2. Pärnamägi, H. (2005). Ehitusmaterjalid. Õppematerjal. Tln: Tallinna Tehnika kõrgkool, 140 lk 3. Ehitaja. (2006). Ehitaja käsiraamat. Käsiraamat. Tln 343 lk 4. Ehitaja raamatukogu (2000). Katused ja vee isoleerimine. Käsiraamat. Tln 149 lk 5. Estotsement I väljaanne (1931). Tsemendi- ja betoonitööde käsiraamat. Tln 125 lk Elektroonsed allikad 1. Üldteavet metallidest [WWW] http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus (26.11.2011) 2. Materjali õpetus [WWW] http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html (26.11.2011) 3. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Pindkatted. [WWW] http://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted (26.11.2011) 4. Maalehe artikkel ,,Õige isolatsioonimaterjal ennetab tulekahju" Sisu avaneb PDF failina. [WWW] http://www.isover.ee/download.aspx?intFileID=3140 (28.11.2011)
annaabi.ee 
