RASKUSKIIRENDUS
mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.
Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi
otsas nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Selle laboritöö käigus arvutatakse just
matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on .
Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda
harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa
kinnitatud kuulikest (vt joonis 1).
Joonis1. Matematelise pendli kinnitusviisi skeem
4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega
Matemaatilise pendli võnkeperiood T saab arvutada järgmise avalduse abil:
1
, kus
2
l on pendli pikkus ja
g on raskuskiirendus.